Writing, Curating and Lecturing on Visual Arts, Public Space and Architecture

Maalahkaja õnnetus

Art Allmägi Artishoki Biennaali arvustus. 

Avaldatud näitusel 14.10.2012 ja hiljem näituse kataloogis.

Gregor Taul x Art Allmägi

Maalahkaja õnnetus

 

1

Allmägi viljeleb institutsioonikriitikat, kuid mitte kunstiajaloolist traditsiooni järgides, vaid puhtisiklikult institutsioone fundamentaalselt kahtlustades.

2

Institutsioon – jur ühiskondlik korraldus, tava või asutus (ÕS).
Institutsioon – ld. k tava, õpetus; majanduslik, riiklik, poliitiline, kunstiline või muu sotsiaalne organiseering või tava (Võõrsõnade leksikon).
Etümoloogia:

ld instituere – üles panema, sättima, sätestama

ld in + statuere – sisse + püstitama / alustama

ld statum – seadus, kord

ld stare – seisma

pärsia stan – maa / (sõnasõnalt) see, millel inimene seisab

 

Institutsioon võiks maakeeli tähendada jalgadega maa peal seismist.

3

Ladinapärased terminid nagu kriitika, kriminaal ja kriis tulenevad vanakreekakeelsest sõnast krinein, mis tähistas lahutamist, lahkamist, otsustamist. Kritikos viitas kellelegi, kes oli võimeline hinnanguid andma. Hippokratesel vastas oskussõna krisis haiguse murdepunktile. 13. sajandist prantsuse keeles esinev crime viitab seaduse murdmisele ja järgnevale süüdistusele. Kriitik on seega ennekõike lahkaja.

4

Institutsioonide kritiseerija võiks eesti keeles esineda maalahkaja nime all:  see, kes lahkab maa peal seismist. Võib arvata, arhetüüpne maalahkaja pole ülemäära filosoofiline tüüp, vaid pigem keegi, kes justkui uhkusest kahtleb selles, kas, ning mil määral, olemasolevat jalgealust aktsepteerida. Tõenäoliselt pärinevad suured maalahkajad, nagu ka maalõhkujad või maalt lahkujad maalt. Näiteks: Ella Ilbak, Leonhard Lapin, Frank Lloyd Wright, Valentina Tereškova, Art Allmägi.

5

Kuid Allmägi lahkab maad nii maisel meetodil nagu seda on skulptuur ning seetõttu idaneb kahtlus, kas ta ikkagist on arhetüüpne maaahkaja või on ta lihtsalt suure südametunnistusega inimene, kellele ei lähe institutsioonid eetiliselt korda, kuna need rikuvad tema enese vabaduste kõrval ka nende inimeste vabadusi, kes end ise institutsioonide eest kaitsa ei suuda.

6

Juhul kui Allmägi on solidaarne inimene, jääb arusaamatuks, miks on ta otsustanud hammast vihuda ühiskondlikus plaanis nõnda väetite institutsioonide vastu nagu seda on Kunstihoone ja Tartu Kõrgem Kunstikool? Korrespondentsil Vatikaniga on see-eest mõttekõrgusena jumet ning kiriku jalgealuse lahti kangutamine võiks kuuluda ühe tõsise maalahkaja põhiprogrammi, kuid kas kirjast paavstile on ikka oodata viljakaid tagajärgi? Väga kaheldav. Johannes Paulus II on miljardile maalasele niigi pühak. Vatikani ametnikud loevad päevas sadu vastavasisulisi kirju.

 7

Ehk on Allmägi hoopis lahamaa, lahatav seismine? Stabiilsetel aegadel on üksikinimese jõud väiksem, tal on raske midagi ülepeakaela õhku lasta. Me kõik oleme osa lahamaast, kusjuures: seda enam, mida lihtsamini me aktsepteerime ja levitame teadmist, et seisame kahe jalaga igaval äärealal, kus tegevusetusele pakub vaheldust pilakirjade saatmine.

 


Previous
Gotcha datša!
Next
Reaalsuse kupeldaja

Add a comment

Email again: