Writing, Curating and Lecturing on Visual Arts, Public Space and Architecture

Räägime plakatitest

Üleskutse plakatitest rääkima seoses kuraatorinäitusega projektiruumis März. 

Avaldatud Artishokis, 06.11.2010, http://artishok.blogspot.com.ee/2010/11/blog-post.html



Oktoobris toimus Märzis portreeplakatinäitus, mille raames leidis aset ka vestlusõhtu Tallinna plakatite teemal. Siinkohal avaldame vestluse helisalvestuse (tänud Jarmo Kaugele diktofoni eest!) ning huvilised saavad vaadata ka pilte näitusest. Fotode autoriks on plakatikogu omanik Ats Parve.








Olgu öeldud, et juturõngas osalesid Uku Kristjan Küttis, Rene (BFTV), Tõnis Hiiesalu, Helene Vetik, Ats Parve, Gregor Taul, Margus Tamm, Madis Ligema, Marko Kekišev, Elina Kasesalu ja Martin Rünk. Käsitlemist leidsid teemad nagu plakatikunstnike anonüümsus, Tallinna (võimalikud) plakatiseinad, viimaste aastate "ühisnimetajad" plakatikunstis, plakat versus flaier versus arvutivõrk ja millised veel - kuulake fonogrammilt.




Vastukaja teretulnud!

*

Noh, ma siis kajan kohe ise. Näiteks leiti publiku seast pärast vestlusringi, et kõnelejate jutt oli liiga optimistlik või vaadati kõige olulisematest probleemidest lihtsalt üle. Üheks selliseks probleemiks olevat korraliku siiditrükikoja puudumine Tallinnas, ilma milleta ühes linnas plakatikunstist õigupoolest rääkida ei saagi (ei oska kommenteerida, kuidas hetkel SSSprindiga lood on; uurin järele ja värskendan siis postitust). Siiditrükiplakateid aastas küll mõned (sic!) tehakse, puu- või linoollõigetest, kivitrükkidest ja monotüüpiatest Tallinna seintel võime ainult und näha. Vastavate võimaluste puududes (siingi pean nentima, et ma liiga täpselt ei tea, mil määral pöösevad näiteks EKA graafikakojale ligi kohalikud plakatikunstnikud) lähevad plakatitalendid raisku ja linn mattub aina enam ühekülgsesse arvutiekraaniplakatisse. Nii võiks tõesti öelda, et traditsioonilises tähenduses puuduvad Tallinnas plakatikunstnikud, on aga kamalaga inimesi, kes orienteeruvad väga hästi pilditöötlusprogrammides.

Ma loodan, et lugeja jaoks ei märgista lõiguline argument ainult vanamoodsust/romantilisust/minevikuihalust/või-muud-säärast, vaid annab teada, et plakatikunstis on kehvad lood.

Sõnavõtu lõpetuseks tervitaksin Polymeri, Krilli, Kosmosepuhvetit ja joonistuspatja nutjaid-naerjaid.


*

Siit üleskutse - kui kohtate linnas vaimuvaest või lihtsalt inetut plakatit, siis tirige see maha või pildistage üles ja laadige häbiposti.

*


Aga tagasi fotode juurde. (Aususe huvides olgu öeldud, et tegin blogspoti nõudmisi arvestades Atsi 9-megabaidised andmekogumid neli korda väiksemateks). Seda ka, et kui tahate fotosid suuremalt vaadata, siis on hõlpsam need avada uues aknas või kaardis, muidu satute pildilt tagasi tulles artikli algusesse.



















G.T


Previous
Europos Parkas – skulptuuripark Euroopa südames
Next
Uus skulptuur Tartus – Kultuurilaev

Add a comment

Email again: