Writing, Curating and Lecturing on Visual Arts, Public Space and Architecture

Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis

2021. aasta Muinsuskaitsepäevade ränd- ja veebinäitus

Kuraatorid: Anu Soojärv, Gregor Taul
Näituse toimkond: Saara Huimerind-Tuksam, Madle Lippus, Anu Soojärv, Gregor Taul
Tekstide autorid: Hilkka Hiiop, Anna-Liiza Izbaš, Juta Kivimäe, Reeli Kõiv, Kai Lobjakas, Johanna Lamp, Frank Lukk, Enriko Mäsak, Tuuli Puhvel, Mia Rohumaa, Anu Soojärv, Gregor Taul, Madis Tuuder, ​​Helen Volber, Merike Kallas, Varje Õunapuu, Tõnu Tammearu, Robert Treufeldt, Jaan Malin
Toimetajad: Anu Soojärv. Gregor Taul
Keeletoimetaja: Mari Klein
Ajaloolised fotod: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Narva Muuseum, Rannarahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Tervisemuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Eesti Tuletõrjemuuseum, Virumaa Muuseumid SA, Narva Muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Võrumaa Muuseum, Reeli Kõiv
Tänapäevased fotod: Paul Kuimet, Martin Siplane, Gregor Taul, Anu Soojärv, Joel Leis, Kristiina Frolova, Eve Kiiler, Randel Saveli, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond
Täname: Leonhard Lapin, Siim Tuksam, Arcwood, TLÜ Akadeemiline Raamatukogu




Tänavused Muinsuskaitsepäevad (9.–12.09.2021) on pühendatud peidus pärandi tutvustamisele. Muinsuskaitseameti virtuaalnäitus on sellest tulenevalt pühendatud monumentaalkunstiga seotud pärandi tutvustamisele – kunstivormile, mis on nautinud XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu, kuid on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustamisele ja hävinemisele.
 
Miks sai just nõukogude perioodi avaliku ruumi kunst näituse aineseks valitud? Näituseobjektid on omal ajal kavandatud avalikku ruumi, et olla nähtaval ja vaatajaga suhelda, kuid just see on saanud neile saatuslikuks. Mosaiik endise kolhoosiklubi saalis, sgrafiito lasteaia fuajees, metallist figuur kultuurimaja fassaadil, vitraaž haigla ooteruumis – kõik need on justkui alati olemas olnud ja sulandunud sel viisil meie igapäevaste liikumisradade fooni. Seda, mis liiga vahetult meie ümber, on sageli keeruline tähele panna ja kunstina tajuda veelgi kõvem pähkel.
 
Näitus annab ülevaate Eesti nõukogude monumentaal-dekoratiivkunstist – teostest, mis valmisid pärast Stalini aja lõppu ning mille ülesandeks oli kujundada ja ilustada avalikku ruumi. Tegemist oli sotsialismileerile eriomase žanriga, mis vähemalt oma esialgse idee kohaselt aitas kommunikeerida „progressiivseid” sõnumeid nii endale kui ka kogu maailmale. Enamikus sotsialismimaades toimisid kunsti tellimist propageerivad „protsendiseadused”, kunstiinstituudid õpetasid monumentaalmaali spetsialiste, kunstiteadlased arendasid erialakeelt ja tellijad püüdsid üksteist üle trumbata. Nõukogude Liidus loodi kümneid tuhandeid arhitektuuriga seonduvaid kunstiteoseid ja ka Eestis võis nende koguarv küündida tuhandeni. Näitusele oleme valinud poolsada näidet, püüdes nende abil ilmestada teema laiahaardelisust. Laias plaanis jaguneb valik kolmeks: arhitektuuriga otseselt seotud teosed (seinamaalid, mosaiigid, vitraažid, pannood jms), dekoratiivskulptuurid ja ideoloogilise sõnumiga monumendid.
Previous
5/5: 5 artists, 5 project rooms

Add a comment

Email again: