Artishoki best of 2016
–
Traditsiooniline vana-aasta kokkuvõte Artishoki blogis: http://artishok.blogspot.pt/2016/12/artishoki-aastakokkuvotted-2016_31.html
Näitus
1. Edith Karlsoni “Vox Populi” Tallinna Linnagaleriis.
2. Wolfgang Tillmans “On the Verge of Visibility” Serralvese Kaasaegse Kunsti Muuseumis Portos (kuraator Suzanne Cotter).
3. TASE’16 peanäitus Sukavabriku hoones (peakorraldaja Keiu Krikmann) – eeskujulikult organiseeritud ja kujundatud ning lõputööde seas oli minu jaoks mitmeid põnevaid avastusi.
4. Vilen Künnapu “Kunst, arhitektuur, revolutsioon” Arhitektuurimuuseumis (kuraator Indrek Grigor). Arhitektuurimuuseumi näitustest meeldis veel Kalle Komissarovi kureeritud “Maailma loomine. Näitus projekteerimise ajaloost”, kuhu oli sümpaatselt kokku kogutud arhitektide töölaudu ja- vahendeid läbi sajandi, ehkki näituse teine oluline pool (tekstid, avalik programm, vist (?) ikka veel ilmumata kataloog) oli nõrk. Mulle on jäänud mulje, et Eesti muuseumides ja galeriides (v.a suvine EKKM) on suvel toimuvad näitused justkui programmi B-pool, et kuna puhkavad nii töötajad kui ka külastajad, siis võib ka kriitikameel ära olla.
5. Jos de Gruyteri & Harald Thysi “White Suprematism” Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses. Minu lemmiknäitus 2016. aastast. Ma ei kirjutanud teoste pealkirju üles, aga selle väljapaneku põhjal võiksin kokku panna 2016. aasta lemmiktaieste nimekirja.
Sündmus
1. Glasgow International – konkurentsitult kõige vingema atmosfääriga biennaal, kuhu ma sattunud olen. Glasgow on rabav linn, tõenäoliselt üks lähiajaloo parimaid kohti, kus kunsti õppida. Kas ka praegu ja tulevikus? Ootan huviga, kas GI jätkab kohaliku isepäise kunsti tutvustamist või on sunnitud tegema ohverdusi rahvusvahelise kommertskunsti ees.
2. Siim Preimani galeriibuss galerii Galerii. Kolleegipreemia!
3. Skulptuurikilomeeter Rakveres (põhinäituse kuraator Anna Virtanen, asjamehed Michael Haagensen, Kadri Piirimäe, Siim Preiman, Brigita Reinert, Eva-Erle Lilleaed jt) – tõin kõik need nimed välja, kuna kunstiväljal on ikka veel (ja kahtlemata jätub seda aegade lõpuni) palju tasustamata ja kiitmata tööd. Sellega seoses tahaksin õlale patsutada absoluutselt kõigile kunstiväljal tegutsevatele inimestele. Mõistagi mitte tasuta töö pärast, vaid sellepärast, et näen, et minu ümber tehakse olulist ja hääd tööd. Head uut aastat, on ju?
Teos
1. Too Neitsi Maarjaga interaktiivne teos ERMi püsinäitusel, millest palju kära tekkis (kas see on kunstiteos, on see disainiobjekt, on see jumalateotus, on see representatsioon või representatsiooni representatsioon jne. jne.). Tõtt-öelda ei tea minagi, kas see taies oli Timo Tootsi või 3+1 arhitektide või kellegi kolmanda kätetöö, ent igal juhul tooksin aasta ühe olulisemana välja Timo Tootsi kunstnikutöö ERMi püsinäitusel.
2. Cyprien Gaillardi “Cities of Gold and Mirrors” jt videod tema näitusel “Ruins of the Apocalypse” Teatro Thalias Lissaboni Arhitektuuritriennaali raames (ühtteist näeb youtube’ist https://www.youtube.com/watch?v=sZ4rA4QX_gY ja https://www.youtube.com/watch?v=nFWgiZxnz7o ). Kaunis rämedad – ja samas nii tavalised – kaadrid tikutopsi-inimeste igapäevastest rituaalidest. 45-minutiline video, mida eksponeeriti Lissaboni ühes kõige kummalisemas katedraal-teatris projitseerituna meeletusuurele ekraanile, meenutas oma õrritava pinge poolest Fassbinderi “Berlin Alexanderplatzi” viimast osa. Väga häiriv ja väga meeldejääv.
3. Flo Kasearu “International Fun” näitusel “International Fun” Temnikova & Kasela galeriis. She has done it again!
Publikatsioon
1. Carl-Dag Lige arhitektuurikriitika. Lige on kulka arhitektuuri sihtkapitali arhitektuurikriitika esimene stipendiaat ja täidab oma rolli suurepäraselt. Vahest peaks ka kujutava kunsti sihtkapital kriitika stipendiumi osas otsuse langetama? Mõnus on seegi, kuidas Lige kannab oma avaliku rolli üle FB seinale, kus jätkab arhitektuuri, aga ka arhitektuurist kirjutamise tutvustamist eriala entusiastide ringis. (Mina kindlasti järgmise stipendiaadina nii hästi hakkama ei saa, kuid mul on hea meel, et saan tema artiklitest õppida). PS, Lige on Artishokis ka meisterlikku kunstikriitikat avaldanud!
2. Eesti kunstiajaloo 6. köite II osa, ehkki reprode trükikvaliteet on alla igasuguse arvestuse koolon sulud algavad.
3. Marten Esko proosaraamat tema ja Mihkel Ilusa näituselt “Tupik” tegi kõige paremas mõttes kadedaks. Tahaks ka niimoodi kirjutada osata!
1. Edith Karlsoni “Vox Populi” Tallinna Linnagaleriis.
2. Wolfgang Tillmans “On the Verge of Visibility” Serralvese Kaasaegse Kunsti Muuseumis Portos (kuraator Suzanne Cotter).
3. TASE’16 peanäitus Sukavabriku hoones (peakorraldaja Keiu Krikmann) – eeskujulikult organiseeritud ja kujundatud ning lõputööde seas oli minu jaoks mitmeid põnevaid avastusi.
4. Vilen Künnapu “Kunst, arhitektuur, revolutsioon” Arhitektuurimuuseumis (kuraator Indrek Grigor). Arhitektuurimuuseumi näitustest meeldis veel Kalle Komissarovi kureeritud “Maailma loomine. Näitus projekteerimise ajaloost”, kuhu oli sümpaatselt kokku kogutud arhitektide töölaudu ja- vahendeid läbi sajandi, ehkki näituse teine oluline pool (tekstid, avalik programm, vist (?) ikka veel ilmumata kataloog) oli nõrk. Mulle on jäänud mulje, et Eesti muuseumides ja galeriides (v.a suvine EKKM) on suvel toimuvad näitused justkui programmi B-pool, et kuna puhkavad nii töötajad kui ka külastajad, siis võib ka kriitikameel ära olla.
5. Jos de Gruyteri & Harald Thysi “White Suprematism” Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses. Minu lemmiknäitus 2016. aastast. Ma ei kirjutanud teoste pealkirju üles, aga selle väljapaneku põhjal võiksin kokku panna 2016. aasta lemmiktaieste nimekirja.
Sündmus
1. Glasgow International – konkurentsitult kõige vingema atmosfääriga biennaal, kuhu ma sattunud olen. Glasgow on rabav linn, tõenäoliselt üks lähiajaloo parimaid kohti, kus kunsti õppida. Kas ka praegu ja tulevikus? Ootan huviga, kas GI jätkab kohaliku isepäise kunsti tutvustamist või on sunnitud tegema ohverdusi rahvusvahelise kommertskunsti ees.
2. Siim Preimani galeriibuss galerii Galerii. Kolleegipreemia!
3. Skulptuurikilomeeter Rakveres (põhinäituse kuraator Anna Virtanen, asjamehed Michael Haagensen, Kadri Piirimäe, Siim Preiman, Brigita Reinert, Eva-Erle Lilleaed jt) – tõin kõik need nimed välja, kuna kunstiväljal on ikka veel (ja kahtlemata jätub seda aegade lõpuni) palju tasustamata ja kiitmata tööd. Sellega seoses tahaksin õlale patsutada absoluutselt kõigile kunstiväljal tegutsevatele inimestele. Mõistagi mitte tasuta töö pärast, vaid sellepärast, et näen, et minu ümber tehakse olulist ja hääd tööd. Head uut aastat, on ju?
Teos
1. Too Neitsi Maarjaga interaktiivne teos ERMi püsinäitusel, millest palju kära tekkis (kas see on kunstiteos, on see disainiobjekt, on see jumalateotus, on see representatsioon või representatsiooni representatsioon jne. jne.). Tõtt-öelda ei tea minagi, kas see taies oli Timo Tootsi või 3+1 arhitektide või kellegi kolmanda kätetöö, ent igal juhul tooksin aasta ühe olulisemana välja Timo Tootsi kunstnikutöö ERMi püsinäitusel.
2. Cyprien Gaillardi “Cities of Gold and Mirrors” jt videod tema näitusel “Ruins of the Apocalypse” Teatro Thalias Lissaboni Arhitektuuritriennaali raames (ühtteist näeb youtube’ist https://www.youtube.com/watch?v=sZ4rA4QX_gY ja https://www.youtube.com/watch?v=nFWgiZxnz7o ). Kaunis rämedad – ja samas nii tavalised – kaadrid tikutopsi-inimeste igapäevastest rituaalidest. 45-minutiline video, mida eksponeeriti Lissaboni ühes kõige kummalisemas katedraal-teatris projitseerituna meeletusuurele ekraanile, meenutas oma õrritava pinge poolest Fassbinderi “Berlin Alexanderplatzi” viimast osa. Väga häiriv ja väga meeldejääv.
3. Flo Kasearu “International Fun” näitusel “International Fun” Temnikova & Kasela galeriis. She has done it again!
Publikatsioon
1. Carl-Dag Lige arhitektuurikriitika. Lige on kulka arhitektuuri sihtkapitali arhitektuurikriitika esimene stipendiaat ja täidab oma rolli suurepäraselt. Vahest peaks ka kujutava kunsti sihtkapital kriitika stipendiumi osas otsuse langetama? Mõnus on seegi, kuidas Lige kannab oma avaliku rolli üle FB seinale, kus jätkab arhitektuuri, aga ka arhitektuurist kirjutamise tutvustamist eriala entusiastide ringis. (Mina kindlasti järgmise stipendiaadina nii hästi hakkama ei saa, kuid mul on hea meel, et saan tema artiklitest õppida). PS, Lige on Artishokis ka meisterlikku kunstikriitikat avaldanud!
2. Eesti kunstiajaloo 6. köite II osa, ehkki reprode trükikvaliteet on alla igasuguse arvestuse koolon sulud algavad.
3. Marten Esko proosaraamat tema ja Mihkel Ilusa näituselt “Tupik” tegi kõige paremas mõttes kadedaks. Tahaks ka niimoodi kirjutada osata!
| Siim Preimani galeriibuss galerii Galerii |
| ERMi avanäituse skandaalsem eksponaat saates Ringvaade |
Add a comment