Sisu ja vormi sild

Gregor Taul x Anu Vahtra

Sisu ja vormi sild

1

Bauhausi direktori kabinet asus õhusillas, sest nii oli funktsionaalne. Batja kingatehases mindi operatiivsuse huvides kaugemale – juhataja kabinet asus liftis. Tallinna elektrijaama estakaadi funktsiooniks polnud küll inimeste transportimine, kuid võib arvata, et 17,9° kalle oli põlevkivi toimetamiseks katlaisse efektiivseim viis.

2

Geograafilistel põhjustel on Tallinn sildade ja õhusildade vaene linn. Viimastest meenuvad õhusillad Viru keskuse, Balti jaama ja TTÜ juures. Need ehitati selleks, et inimene ei peaks külmale tänavale minema.

3

“Ma olin kange ja külm, olin sild üle kuristiku. Siinpool olid varbaotsad, sealpool käed kinni klammerdunud, pudedasse savvi olin hambad sisse pressinud. Mu kuuehõlmad lehvisid mu kõrval. Sügavikus käratses jäine forellioja. Ükski turist ei eksinud siia teedeta kõrgusse, silda polnud veel kaartidele kantud. – Nii ma elasin ja ootasin; ma pidin ootama. Kokku varisemata ei saa kord juba ehitatud sild lakata.

See juhtus ükskord õhtu eel – oli see esimene, oli see tuhandes, ma ei tea –, mu mõtetes oli ikka virvarr ja nad käisid aina ringiratast. Õhtu eel suvel, tumedamalt kohas oja, kui ma kuulsin mehesammu! Minu juurde, minu juurde. – Siruta end, sild, säti end valmis, käsipuudeta palk, hoia sinu hoolde usaldatut. Tasakaalust märkamatult tema sammu ebakindlust, peaks ta aga vankuma, siis anna end tunda ja nii kui mäejumal heida ta maale.

Ta tuli, koputles mind oma kepi raudotsikuga, tõstis siis sellega mu kuuehõlmad üles ja sättis nad minu peale. Ta pistis kepi mu puhmas juustesse ja tõenäoliselt metsikult ringi vahtides jättis selle kauaks sinna. Siis aga – just käis mu unistus tema kannul üle mägede, läbi orgude – hüppas ta mulle mõlema jalaga keset selga. Ma judisesin metsikus valus, täies teadmatuses. Kes ta oli? Laps? Unenägu? Teeröövel? Enesetapja? Kiusaja? Hävitaja? Ja ma pöörasin end ümber, et teda näha. – Sild pöörab end ümber! Ma polnud veel ümber pööranud, kui juba langesin, ma langesin ja juba olingi puruks rebitud ja torgatud teravate kivide otsa, mis ikka nii rahuliselt olid mulle märulisest veest vastu vahtinud.”

(Franz Kafka “Sild”)

4

Ehk: silla silmad on pööratud tänavale, jõkke. Veel: sild on olemas enne sellele astumist. Ehk: õhusillad on mõeldavad igale poole. Miks siis ei põimita kokku kõiki üksteise kõrval asetsevaid maju? Meil on vähe lootust selle projekti õnnestumisse: turvakaalutlused, küttekulud jms. Siiski: sild on võimalus, võimalikkus ja ennekõike lootus.

5

EKKM on lootus täisväärtuslikust muuseumist. Anu Vahtra näitab, et siin näituse tegemine on ennekõike võitlus olemasoleva ruumiga ja seeläbi ka EKKM-i loomine: teost installeeriv kunstnik on muuseumi ülesehitustööde kaasosaline.

6

Kultuurikatla ja EKKM-i kompleks on visuaalselt kahanev värss, mille sillad on värsirea tühikuks, sõnadevaheliseks pausiks. Miks on tühik/õhusild sõnaga/hoonega võrreldes nii ebaproportsionaalselt pikk? Sel samal põhjusel, miks tühik on kõige pikem nupp klaviatuuril: vorm tuleneb sisust.

7

Viimane on kultuuris vabaduse küsimus: mil määral suudab keegi ette antud vormi piires avardada sisu piire? Kui mõnes korralikumas EKKM-i ruumis võib tunduda, et siin ei olegi muud kui muuseumi kunsti teha, siis Vahtra installatsioon vaidlustab selle, näidates, et vormiliselt on teostel EKKM-is veel vara lihtsalt teos olla.