Kääbuste idameelsusest

Gregor Taul x c:

Kääbuste idameelsusest

1

Wikipedia andmetel on ajaloolased ajavahemikul 1306 – 1945 lugenud kokku 182 utoopilist projekti ühtsest Euroopast. Praegune Euroopa Liit on üks väheseid “õnnestumisi”, mille puhul hundid on kõhud täis söönud ja ainult mõned lambad on ära söödud. Peaks mõni hunt aga kellegi teise lamba ära sööma, kisub asi kreeni. Hetkel veel grillitakse idaeurooplasi ühisel meelel ja kuigi utoopia on nihelema löödud, paistab, et süsteem veel mõnda aega töötab.

2

Poliitikud pöörduvad intelligentsi poole, paludes neil esitada kriisis Euroopale positiivne programm. Kuid viimased hakkasid sellest maailmajaost positiivselt mõtlema alles pärast 1960. aastate dekoloniseerimisi Aafrikas. Nüüdki justkui puudub narratiiv, millele tuginedes Euroopa riiki kaitsta. Suure narratiivi heroiseerimine pole ajaga kooskõlas.

3

Kuid mõned siiski kirjutavad. Näiteks Jürgen Habermas, nn viimane eurooplane. Tema Euroopat päästvaid artikleid lugedes paneb aga kukalt kratsima, et enamus viidetest pärinevad saksa, inglise ja prantsuse mõtlejatelt. Meelevaldne järeldus: Euroopa projekt on suurriikide sidumine ja lepitamine, eesmärgiga, et need teineteist ei koloniseeriks. Väljaspool seda on koloniseerimine paratamatu või kui mitte, siis tegeleb sellega mõni teine projekt.

4

C: näib viitavat sellele, et Ida-Euroopa kontekstis tuleb koloniseerimise asemel rääkida enesekoloniseerimisest, seda nii kultuurilises, poliitilises kui majanduslikus võtmes. Allakirjutanule tundub, et Lääne-Euroopa kultuuri ja poliitikaga enesekoloniseerimises pole midagi halba, sest see pigem rikastab siinset kultuuripilti. Dekoloniseerimine on hädavajalik siis, kui hakatakse vastu koloniseerivale elemendile, mis jõuliselt üheülbastab kohalikku kultuuri, nagu

näiteks ameerika meelelahutustööstus. Seetõttu jääb pisut arusaamatuks, miks dekoloniseerida saksa kääbuste pealetungi itta?

5

Kuigi, kui tegemist on majanduslikult anastavate kääbustega, on olukord erinev. Mõtlevad mehed, väikesed merineitsid ja pissivad poisid on aktsepteeritavad, kuid Läänemere orjalaevad ja Ryanairi orjalennukid omavad palju traagilisemaid kolonialismile omaseid tagajärgi. C: pommitab orjalaeva kangelaslikult põhja, kuid see kerkib jonnakalt tagasi pinnale. Lõputa lugu? Juhul kui aga peaks vastupidi juhtuma, et ka näiteks Eesti vabariik vajab tulevikus suures koguses musta töö tegijaid, võiks kaaluda Venemaal säilinud soomeugrilaste siia toimetamist. See võiks siis olla sarnane “positiivne koloniseerimine”, nagu seda on praegune kääbuste tung Ida-Euroopasse.