Kroon Tallinna kohal

Õigeid suhteid ja tundeid raha eest ei saa. Ütlen tihti sõpradele, et “õnne ja tervist, ülejäänud ostame”

Urmas Sõõrumaa

Kangete kokteilidega loputas ta alla liigsest mõtlemisest hinge jääva lääge maitse

Iwan Goll

1
Ainult üks mõte avaldas mulle huvitavat, väga imelikku mõju. Kogu tegevus toimub Tallinna kohal, maa ja taeva vahel. Ideaalne koht alla hüppamiseks või taevasse minemiseks. Tegelaskujude omavahelisel kemplemisel on “Surmatantsu” bravuurset ilmet. Tallinlased targutavad ja pürgivad, viimane sõna jääb ikkagi nähtamatule vikatimehele, kes kutsub ülemaid ja alamaid jalamaid tantsima või alla hüppama.

2
Kriiskavalt monologiseeritud dialoogid on umbsed ja pealetükkivad, nagu ikka kõnekunsti piirjooni järgivad vestlused. Karakterid pöörduvad tungival toonil, see on peenekoeline vastastikune sõimamine. Baarmen kõneleb armastusest, lausa ilmub selle kujul, kuid samas mürgitab selle idee. Ljuba unistab aiast, aga mängib selle sapiselt maha. Temast on saanud tige inimene ja sellised ei vääri romantikat. Et siis ongi niimoodi, et Eesti inimeste salapärane ilme ei reeda muud kui verel hambaid?

3
Benjaminil on tabav lause: “See, millest me aru saame, ei liiguta meid.” Utreeritud pilt ühest võimalikust sotsiaalsest kontekstist on minu jaoks arusaadav. Küsimus on, kuidas jutustada paremini (arusaamatuid) lugusid? Film ütleb, et meil on kriis jutuvestmises ja –kuulamises.

4
Võiks öelda, et kolme karakteri portreed uurivad minestamiseni asjade kasutut objektiivsust. Subjektid on tühjaks neeldunud, Monko lavastab stereotüüpe.

5
Vaatajal tekib küsimus, miks kõlavad dialoogid nii robotlikult ja miks on mõned kaadrid nii kentsakad? Ei saa aru.

6
Kuuenda mõttelõngana pakun, et süüdi on see kuues meel, ilma milleta ülejäänud viis on kasutud. Raha. Kurnav psühholoogiline probleem, mis mõnda igal hommikul saadab. Siis öeldaksegi, et elu on ohtlik nakkushaigus, mis levib sugulisel teel. Ma arvan, et raha portreena on filmi (taotluslikult?) rohmakas kaameratöö ja tekst, mis ei saa pärineda inimlooma suust, isegi õigustatud. Mitte üldse keskpärane portree!